[video]
[video]
[video]
[video]
Riia rahvusvahelistel puudus seekord küll Tumanova oma ekipaažiga, kuid ühtki CACIAG-i ei tulnud sellegipoolest Eestisse.
Leedu kohtuniku Valciukase hüpperada oli peaaegu kopipeist tema viimasest rajast Tartus, kus alustas ja lõpetas tõkete rägastik. Suutsin isegi päris head lahendused välja mõelda ja pähe õppida. DSQ tuli aga hoopis mu kukkumise pärast, kui komistasin hästi kitsas kohas tunneli otsa, sest tasakaalu kaotust vigastatud jalg väga ei talu. Radadel oli üldse mitmes kohas nii kitsas, et kui ise suutsid end takistuste vahelt läbi pressida, siis koos suure koeraga küll ei mahtunud.
Caciagi rada oli meeldivam. Alt läksin järjekordselt koera enda ja tõkke vahele kustumisega, kui Piko manöövrist aru ei saanud ja tõrge tuli. Oleks ikka pidanud enda moodi tegema. Aga ega puhas rada meid päästnud poleks. Aega poleks mitte kuidagi mahtunud, ka ilusa jooksu korral.
Foto: Solvita Slišane
Taas avatud välihooaeg. Päikest isegi liiga palju. Ajame ilma süüks selle, et Piko pärast päev läbi puuris passimist eriti midagi teha ei tahtnud. Kõik 3 rada olid ligadi-logadi, kontrollimine ja ergutamine. Tagant-tõkked tahtsid pidevalt käest ära minna. Teisel rajal läksidki päriselt, meie esifänni ahastava karjatuse saatel, DSQ viimasel tõkkel. Kõigest hoolimata õnnestus siiski 2 rada nulliga. Rajad olid väljakutseid pakkuvad ja võiks öelda, et isegi keerulised.
Foto: Anne Soovik
[video]
Viidatud blogis on kirjas üsna samad põhjused, miks ma rahvasportlasena käin agility võistlustel.
[video]
[video]