20.08 Riias, hüpperada

Hüpperaja keerukas osa oli lõpus. Jälle jube kitsas ja ei osanud kuidagi keha valitseda. Magasin eelviimase tõkke maha, et õigesti ära pöörata.

Piko oli tubli, 3 tundi boksis loksumist võttis küll natuke kangeks, aga vaja harjutada lennureisiks. Lubatud lausvihm Riiga ei jõudnud. Imepärane suvi – mitte ainsamatki korda pole saanud mõnusalt märjas vihmas joosta. On jäänud veel viimane võimalus nädala pärast:). Tulebki juba viimane muruvõistlus meie jaoks ja ongi suvi läbi…

Valga-Riia teed polnud enam ammu sõitnud (hea oli vahepeal lennuvahendiga käia). Hämmastav, milline kontrast kahel pool piiri. Valkast Riiga terve tee lapp-lapi peal, vaevu 90ga saad sõita. Üks muhkliku tee märk lõppeb, järgmine algab. Ja üldse kuidagi trööstitu vaatepilt võrreldes meie maantee äärse eluoluga. Ja siis jõuad tagasi Valga-Tartu maanteele – milline mugavus, milline sile tee, nagu Euroopasse oleks saabunud:).